Voldemar Krabi eestvedamisel tuli 1919. aastal kokku Järvamaa raamatukogutegelaste kongress. Sama aasta lõpul sai Voldemar Krabist esimene Eesti Vabariigi rahvaraamatukogude instruktor.

​

Voldemar Krabi sündis 1893. aastal Paides. Juba Paide linnakooli õpilasena asus ta aktiivselt tegutsema karskusseltsis Idu, olles nii raamatukoguhoidja kui lüües kaasa ka muudes seltsi tegemistes. Ühtlasi innustas ta sõpru maal seltsielu elavdama. Oma leerivennale Johannes Tohvelmannile kirjutab ta 5. septembril 1912. aastal: „Kas Lõõla raamatukogu selts juba elus? Tee tööd ja siis näed, et isu suureneb. Oleksin mina sinu koha peal, katsuksin kohe Lõõlale elu sisse teha.“ Lõõla Raamatukogu Selts asutatigi 1913. aasta jaanuaris.

​

Alati nii libedalt ei läinud. Kirjas Johannes Tohvelmannile 21. septembril 1912 kurdab ta: „Suured unistused on kõik peast kadunud äranähjes, et igapäevane elu neile täielik vastand on … Tõesti, rõhuvalt võib see inimese peale mõjuda, kui näed kui leiged inimesed su ümber on. Räägid ühega – „ja hea asi on ta nüüd küll, aga aega on vähe“ ja läheb härgi ostma, teine tähendab, et asi kõigiti teda huvitab, aga aeg olla niisamuti kasin, siis saada ehk rohkem aega kui koolimured läbi on ja läheb põldusid vaatama jne. On ka nii, et anderikkamad inimesed oma aja „tähtsamate“ asjade peale ära kulutavad, nagu „sehvtitegemine“ jne. ja siis endid ajapuudusega vabandavad.“

​

Sellised mõtted innukust siiski ei vähendanud. Olles paranenud haavata saamisest Vabadussõjas, millest ta vabatahtlikuna osa võttis, asus Voldemar Krabi kohe taas raamatukogutööd korraldama. Nii tuligi tema eestvedamisel 1919. aasta augustis Järvamaal kokku esimene raamatukogutegelaste kongress. Kongressil arutati raamatukogude võrgu loomist maakonnas, raamatukogude koostist ja rahastamist. Samad teemad olid arutlusel 1919. aasta novembris haridusministeeriumi korraldatud esimesel rahvahariduspäeval. Need kaks sündmust andsid tõhusa tõuke raamatukogunduse arendamisele Eestis ning Voldemar Krabist sai Eesti Vabariigi raamatukogude instruktor. Sellel kohal oli ta 1. juulini 1921. Poolteise aasta jooksul jõudis Voldemar Krabi pidada hulga loenguid piirkondlikel raamatukogu- ja rahvahariduspäevadel, kirjutada artikleid, nõutada raamatukogudele raha, korraldada vajalike rakendusvormide trükkimist, koostada juhendeid raamatukogutöö korraldamiseks, seada kokku põhjaliku raamatukoguhoidjate koolituse kava jne. Sel ajal tehti algust ka maakondade raamatukoguvõrgu kujundamisega.

​

Pärast raamatukogude instruktori kohalt lahkumist töötas Voldemar Krabi aastaid Järva maavalitsuses ning avaldas kirjutisi ja raamatuid Paide ja Järvamaa ajaloo kohta. Aktiivse inimesena tegutses ta mitmes seltsis. Esimesel üleriigilisel raamatukoguhoidjate kongressil 1923. aastal osales ta aruteludes paljude raamatukogutöö probleemide üle. Vastloodud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus valiti Voldemar Krabi revisjonikomisjoni koosseisu.

​

Kirjast 1912. aastal Johannes Tohvelmannile: „Tahad sa täiesti õnnelik olla, katsu kaasa aidata, et sinu ligimine ka õnnelik oleks.“