Väliseesti raamatu tundjad ja huvilised üle maailma, nii siin- kui sealpool raudset eesriiet, teadsid kindlasti Eesti Arhiivi Austraalias ja Hugo Salasood. Hugo Salasoo on näide sellest, mida suudab ka üks inimene, kui ta tegeleb asjaga, mis teda huvitab, mida ta peab vajalikuks ja väärtuslikuks.

​

Hugo Salasoo sündis Tartumaal, käis Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, osales Tartu kooliõpilaste pataljoni koosseisus Vabadussõjas. Kehv majanduslik olukord viis ta Kivisilla apteeki õpilaseks, gümnaasiumi lõpueksamid tegi ta 1923. aastal ja järgmisel aastal asus Tartu ülikoolis õppima farmaatsiat. Järgnes magistri- (1928) ja doktorikraadi (1931) kaitsmine. Aastatel 1924 kuni 1940 oli Salasoo ülikooliga seotud assistendi ja eradotsendina, 1933. aastast kuni 1940. aastani töötas ta ühtlasi haridus- ja sotsiaalministeeriumis. Seejärel avas Hugo Salasoo Tallinnas Kivimäel oma apteegi, mille tegutsemisaeg jäi alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu lühikeseks. 1944. aastal algas Tallinnast põgenemisteekond, mis läbi Tšehhi ja Saksamaa viis lõpuks 1949. aastal Austraaliasse.

​

Juba pagulaspõlve algusaastatel oli Salasoo innukalt tegev eestlaste haridus- ja kultuurielus, olles õpetaja ja koolidirektor. Aktiivne osalemine jätkus Austraalias. Seal leidis Hugo Salasoo endale ka uue tegevuse, millega on end alatiseks eesti raamatumaailma jäädvustanud. 1952. aastal otsustas Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatus luua Eesti Arhiivi Austraalias. Oli ju eesti kogukond seal üsna suur ja pika ajalooga. 1953. aastal sai Hugo Salasoost selle arhiivi arhivaar.

​

Järgnenud aastakümned olid täis väsimatut tööd paguluses ilmunud eestikeelse ja eestiainelise trükisõna kogumisel. Eesmärgiks kujunes võimalikult täielikult kokku korjata kõik kogumispõhimõtetele vastav. Sajad pöördumised, tuhanded kirjad autoritele ja asutustele palvega saata arhiivi trükiseid kandsid vilja. Paljudes kohtades olid tal oma usaldusmehed, kes kohapeal materjale kogusid. Tulemuseks oli suurim trükiste arhiiv väljaspool Eestit, mis sisaldas märkimisväärsel hulgal selliseid väljaandeid, mida polnud Eestis üheski raamatukogus. Nüüdseks on suur osa Austraaliat mittepuudutavaid trükiseid jõudnud Eesti suurimate raamatukogude arhiiv- ja kasutuskogudesse, sh üle 12,5 tuhande Eesti teadlase teadustöö, paljud separaatidena.

​

Hugo Salasoo on näide raamatuhuvilisest asjaarmastajast, kes suutis oma tänuväärt tööga luua ülimalt tähtsa eesti raamatute kogu, mis aja muutudes suuresti täiendas ka kodu-Eesti raamatukogusid.

​

Kalju Tammaru