Elsa Kudu töötas üle neljakümne aasta Tartu ülikooli raamatukogus mitmesugustel ametikohtadel, kuid kõige pikemalt bibliograafina. Ta oli raamatukogu tuntuim ja populaarseim valvebibliograaf ehk konsultant, kelle poole pöördusid abi saamiseks ühtviisi meelsasti nii üliõpilased kui ka õppejõud, nimekad teadlased väljastpoolt Eestit, kolleegidest kõnelemata, ning alati võis olla kindel, et ka kõige keerulisem päring leiab vastuse.

​

Elsa-Kristiine Kudu sündis Moskvas, kuhu tema vanemad olid paremate võimaluste otsingul siirdunud. 1921. aastal opteerus perekond Eestisse, uus kodu rajati Tallinnasse. 1933. aastal lõpetas Elsa Kudu cum laude Elfriede Lenderi eragümnaasiumi ning astus Tartu ülikooli õppima prantsuse filoloogiat. Juba aasta pärast oli ta sunnitud õpingud katkestama ja hakkama ise elatist teenima. Gümnaasiumis omandatud keelteoskus võimaldas saada tööd masinakirjutajana. Ülikooliõpinguid jätkas Elsa Kudu TÜ õigusteaduskonnas (1936–1938, 1943–1944), mis oli ainus võimalus õppida väljaspool Tartut, st regulaarselt loenguid külastamata. Perekonna loomine ja kolme tütre sünd tõid stuudiumisse pausi.

​

1945. aastal sai Elsa Kudust tartlane ja taas prantsuse filoloogia tudeng, lisaerialaks bibliograafia. Pärast lõpetamist 1949. aastal tuli Elsa Kudu tööle ülikooli raamatukogusse. Suhtlemisaldis, väga mitmekülgsete ja põhjalike teadmistega Elsa Kudu oli kõige tuntum ja populaarsem valvebibliograaf. Raamatukogutöö kõrvalt pidas ta raamatukogunduse eriala (TÜ õppekavas aastatel 1927–1965) üliõpilastele loenguid bibliograafia ajaloost, juhendas praktikume ning kursuse- ja diplomitöid.

​

1960. aastatel hakati TÜ raamatukogus uurima selle rikkalike kogude koostist ning kujunemislugu. Elsa Kudu on uurimisse andnud märkimisväärse panuse oma arhiiviallikatel põhinevate publikatsioonidega. Ta oli ärksa vaimuga uurija, kelle sulest ilmus arvukalt artikleid, mis käsitlevad peamiselt Tartu, Tartu ülikooli ja selle raamatukogu ajalugu, teemadeks teaduste ajalugu ja kultuurisuhted, raamatukogu varad ja lugejad, Tartu ajaloolised majad ja Toomemägi. Ilmus kirjutisi Tartu ülikoolis õppinud ja töötanud nimekatest teadlastest (Georg Friedrich Parrot, Karl Ernst von Baer, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Hatšatur Abovjan jpt).

​

Töö ja kodu kõrvalt jätkus Elsa Kudul aega ja tahtmist kaasa rääkida Tartu tänavate, parkide ja mänguväljakute heakorra asjus ning astuda välja ajalooliste hoonete ja ülikooli kunagise nekropoli kaitseks Raadil. Ta leidis alati aega, et osaleda raamatukogu, ülikooli ja linna kultuuriüritustel; kirgliku loodusesõbra ja matkajana ei puudunud ta loodusuurijate seltsi väljasõitudelt.

​

Elsa Kudu viimane pidulik tööpäev ülikooli raamatukogus oli 28. septembril 1990. aastal.