top of page

Kyra Robert

25. juuli 1916 – 8. juuli 1997

Robert, Kyra.jpg

Kyra Robert on Eesti raamatukogunduses tuntud eelkõige raamatu ja raamatukogu ajaloo uurijana, kes on aastakümneid huvilistele tutvustanud Eesti möödunud sajandite raamatulugu. Kindlasti meenutavad teda hea sõna ja heldimusega kõik teadlased, üliõpilased ja teisedki lugejad, kes Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu (praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) baltika ja haruldaste raamatute lugemissaalis nõu ja abi on vajanud. Rohkem kui 40 aasta vältel pühendus Kyra Robert kunagise Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu ajaloo ja selle haruldaste raamatuvarade uurimisele ja tutvustamisele, avaldas artikleid teadusväljaannetes ja päevalehtedes, koostas näitusi, võttis vastu ekskursioone, esines raadios ja televisioonis, pidas loenguid õpilastele ja üliõpilastele ning nõustas eri teadusalade uurijaid.

Vanemate eeskujul sai Kyrast pärast Haapsalu/Tallinna õpetajate seminari lõpetamist 1937. aastal õpetaja Tallinna Rahumäe ja Kivimäe koolis. Õpingud Tartu ülikoolis jäid majanduslikel põhjustel pooleli. 1952. aastal tuli paraku õpetajatööst loobuda, põhjuseks Saksa okupatsiooni aastatel ajalehes Eesti Sõna ilmunud sõnumid, vested ja fõljetonid. Uue ameti leidis Kyra tolleaegses Eesti NSV Teaduste Akadeemia Teaduslikus Keskraamatukogus, kus hakkas hea saksa keele oskuse tõttu koos Voldemar Milleriga korraldama nn Toompea kogu – endise Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ, 1842–1940) raamatukogu, mille ühe osa moodustas Tallinna vanim reformatsioonijärgne Oleviste kiriku juures asunud raamatukogu. Voldemar Miller on selle kohta kirjutanud: „Nõmme koolid kaotasid küll hea õpetaja, kuid Eesti raamatuteadus võitis omanäolise, visa ja järjekindla raamatuloolase.“ Selleks et end raamatukogutööga paremini kurssi viia, asus Kyra 1956. aastal õppima raamatukogunduse ja bibliograafia eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas diplomitööga EKÜ raamatukogu ajaloost (1962), asjatundliku arhiivimaterjalidel põhineva uurimusega, mille andmed on tänapäevalgi uurijatele väärtuslikud. Koos Voldemar Milleriga valmistuti raamatuaasta näituseks 1975. aastal, kui tähistati 450 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Ajaloolises ülevaates „Eesti raamat 1525–1975“ (1978) koostas Kyra ülevaate Eesti raamatu arenguloost 19. sajandil ja 20. sajandi algul, kaasa arvatud Venemaal ilmunud eestikeelse raamatu osa. 1993. aastal oli Kyra üks esimesi, kes uurimuste põhjal kaitses Tallinna Pedagoogikaülikoolis teadusmagistri kraadi raamatuteaduses, võttes seni tehtu kokku pealkirja all „Trükitegevus ja raamatukogud Tallinnas 17. sajandist 1917. aastani“.

Raamatukoguhoidjana olid Kyrale tuttavad kõik tööprotsessid alates kirjanduse valikust (komplekteerimisest) ja kataloogimisest kuni vanade köidete puhastamise ja karbistamiseni (säilitamine). Ta oli hea juhendaja ja allikate juurde suunaja, uurijale tööd kirjanduse ülevaatena ette tegemast aga keeldus alati. Kyra oli üks esimesi, kes hoidis ja süvendas rahvusvahelist koostööd, nii palju kui see Nõukogude okupatsiooni aastatel võimalik oli. Ta oli kirjavahetuses EKÜ raamatukogu varasema juhataja, ajaloolase Hellmuth Weissiga, vahendas Eesti raamatuajaloosse ja trükindusse puutuvat infot ajaloolasele ja raamatukoguõppejõule Paul Kaegbeinile ning kirjutas artikleid tema toimetatud raamatuleksikonile „Lexikon des gesamten Buchwesens“. Just Kyra kaasabil süvenes siinsesse baltisaksa kirjandusloomesse Osnabrücki ülikooli professor, kirjandusteadlane Klaus Garber ja saksa teatri ajaloo materjalidesse Simon Fraseri ülikooli professor Laurence Kitsching.

Koostöö Voldemar Milleriga ja huvi Tallinna ajaloo vastu viisid Kyra Roberti Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurijate ringi (asutatud 1963) asutajaliikmete hulka. Süvenev kiindumus kodupaiga Nõmme ajaloosse päädis 1968. aastal trükist ilmunud lühiuurimusega „Nõmme ja Mustamäe“. Kultuurialaseid ettevõtmisi, mille juures Kyra Robert on olnud abiline, nimetu kaasautor, juhendaja ja innustaja, ei oskakski keegi kokku lugeda.

Kyra Robertit on autasustatud kahel korral ENSV kultuuritöö eesrindlase medaliga, 1991. aastal pälvis ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia ja 1992. aastal Friedrich Puksoo preemia.

Kyra viimane uurimus Tallinna Oleviste kiriku pastori Nikolaus Spechti raamatupärandist, mis 1659. aastal annetati Tallinna Oleviste raamatukogule, jäi 1997. aastal pooleli ning ootab tänini jätkajat.

Luuletaja Aleksander Suumanil on read: „On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased.“ Niisugune oli ka Kyra Robert.

bottom of page