Tiiu Reimo on Eesti raamatuteaduse ja raamatukogundusliku kõrghariduse silmapaistev edendaja ja raamatuajaloo uurija.

​

Kui Tiiu 1976. aastal pärast toonase Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist raamatukogunduse ja bibliograafia eriala noore spetsialistina Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogusse tööle asus, olid sealses baltika ja haruldaste raamatute osakonnas ametis veel „eestiaegsed“ legendaarsed raamatuteadlased Kyra Robert ja Voldemar Miller, kellest said Tiiu otsesed õpetajad. Nende pühendumus ja eeskuju vanaraamatu uurimisel kandusid Tiiu tegemistesse ja on osutunud erakordselt viljakandvaks. Tiiu on töötanud selles asutuses, nüüdse nimega Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, mitmetel ametikohtadel, sh baltika osakonna juhatajana, ning töötab siin praegugi Eestis ilmunud võõrkeelse raamatu retrospektiivse bibliograafia (1508–1830) sihikindla peatoimetajana. Ta oli tegev ka bibliograafia „Eestikeelne raamat 1918–1940“ (2012–2013) toimetuskolleegiumi liikmena.

​

Tiiut on alati huvitanud Eesti trükikunsti ajalugu, tema magistri- ja doktoriväitekirja fookus asub Tallinna 18. sajandi raamatukultuuril. Kuid Tiiu teaduslik uurimisväli tervikuna on olnud märksa laiem, ulatudes inkunaablitest tänapäevaste infoteaduse teooriateni, millest tunnistavad tema paljud teaduspublikatsioonid. Muu hulgas on ta selliste oluliste teoste autor või kaasautor nagu „Eesti raamatu kronoloogia“ (2000), „Eesti trükise punane raamat 1535–1850“ (2006, võrguväljaanne), „Infoteadused teoorias ja praktikas“ (2017).

​

Võimatu on ülehinnata Tiiu panust Eesti raamatukogundusliku kõrghariduse edendamisse. Ta on töötanud aastaid (2003–2014) Tallinna Ülikoolis raamatuteaduse teaduri, dotsendi ja professorina ning juhendanud arvukalt üliõpilastöid ja väitekirju. Tiiu kuulub mitmesse kodu- ja välismaisesse eriala- ja teadusorganisatsiooni, sh näiteks Balti Ajaloo Komisjoni. Ta on osalenud aktiivselt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevuses, olles vanaraamatu toimkonna asutamise initsiaator ja juht. Tiiu on üks väheseid, kellele on omistatud raamatukoguhoidja kutsetunnistus, mis vastab kõrgeimale kutsekvalifikatsiooni tasemele. Oma sügavate teadmistega on ta kaasa löönud raamatukoguhoidja kutsekoolituse programmi väljatöötamisel. Teenitud tunnustusena on Tiiule antud Friedrich Puksoo auhind (2001), Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia (2000) ja Arthur Puksovi auhind (2004).

​

Tiiust on saanud otsekui kompetentsikeskus, Õpetaja, kelle poole pöördutakse igasugustes raamatukogunduslikes ja trükikunsti ajalugu puudutavates küsimustes. Peale kõige siin vaid kokkuvõtvalt mainitu on Tiiu suurepärane abikaasa, ema ja vanaema, austatud ja armastatud kolleeg ja sõber, kes oskab kuulata, kõneleda ja kirjutada ning kes julgeb vajalikul hetkel otsustada ja vastutada.

​

Aira Võsa