top of page

Ingrid Erilaid

14. juuli 1949

Erilaid, Ingrid.jpg

Ingrid Erilaid kujundas 1990. aastatel Narva keskraamatukogust linnaelanike jaoks tähtsa kultuurikeskuse.

Pärnu tüdrukuna sattus Ingrid Narva pärast N. K. Krupskaja nimelise Leningradi Riikliku Kultuuriinstituudi lõpetamist. Narva Keskraamatukogus töötas ta 37 aastat, algul raamatukoguhoidjana, siis bibliograafina ning 1987. aastast raamatukogu direktorina uues majas Malmi tänaval. Narva Keskraamatukogu maja oli esimene sõjajärgne just raamatukogu jaoks ehitatud hoone.

Ingrid kogus enda ümber tugeva asjatundliku ja loomingulise meeskonna. 1990. aastatel suutis ta säilitada ja laiendada raamatukogu tähtsa kultuurikeskusena, kui samal ajal lammutati spordi- ja kultuuriasutusi, sest need ei toonud tulu sisse. Tänu Ingridi tugevale iseloomule ja oskusele seista oma inimeste eest ei koondatud siis ühtki raamatukoguhoidjat.

Raamatukogu pidi hakkama saama naeruväärse eelarvega, puudusid tavapärased IT- vahendid: printerid, arvutid, skannerid. Polnud isegi tahvlit. Selleks et korraldada loenguid ja koolitusi, muretses Ingrid raamatukogule tahvli ja korraldas linnaisadele selle esitluse.

1996. aastal algas raamatukogus IT-ajastu: komplekteerimisosakonna tarvis osteti esimene arvuti. Tööd alustati raamatukoguprogrammiga Kirjasto 3000, hiljem võeti kasutusele RIKS. Tänu elektroonilisele teenindusele muutus raamatukogu kaasaegseks teabe- ja kultuurikeskuseks mitmete IT-teenustega.

Hea huumorimeele ja omapärase kujutlusega tulevikuraamatukogust viis Ingrid koos meeskonnaga loominguliselt ellu huvitavaid ideid, et muuta raamatukogu tõmbekeskuseks nii suurtele kui ka väikestele. Ingridi eestvedamisel hakkas raamatukogu pakkuma omanäolisi üritusi. Lugejatele, kes olid unustanud raamatu õigeaegselt raamatukokku tagastada, korraldati „võlgnike öö“, mil raamatukogu oli avatud kaua pärast keskööd. Kõige oodatumad olid lahtiste uste päevad, mis toimusid kaks korda aastas pühapäeviti ja olid mõeldud nii noortele peredele, pensionäridele kui ka teismelistele. 1992. aastal juurutati direktori nõusolekul oma rahatäht mõmrik – intellektuaalne raha, mida said omada vaid need, kes olid osa võtnud paljudest viktoriinidest ja konkurssidest.

Koostöös Ameerika Ühendriikide suursaatkonnaga Eestis avati 2004. aastal Narva Keskraamatukogus esimene Ameerika teabepunkt Balti riikides. See sündmus tähendas Narva kui piirilinna ning kogu Ida-Virumaa elanike jaoks laialdast info kättesaadavust Ameerika Ühendriikide kohta, sealhulgas kirjanduse, kunsti, riigijuhtimise, ärijuhtimise, haridussüsteemi valdkonnas. Tänu Ingridi heale suhtlemisoskusele alustati koostööd ka Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Tšehhi ja teiste riikide saatkondadega.

Ingrid Erilaidi on tunnustatud mitme autasuga: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia (1997), Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Narva klubi aasta naise tiitel (1998), Valgetähe V klassi teenetemärk (1998), Narva teenetemärk (2012).

bottom of page