Arda-Maria Kirsel oli raamatukoguteadlane, Eesti teadusraamatukogunduse rajajaid. Töötanud kokku üle poole sajandi meie kahes suuremas raamatukogus, andis ta märkimisväärse panuse nende otstarbeka kataloogisüsteemi kujundamisse. Eesmärgiks oli avada lugejaile parim ligipääs ulatuslikele, väga mitmekülgse sisuga kogudele. Arda Kirsel uuris ja praktiseeris igakülgselt klassifitseerimist ja liigitussüsteeme kui põhilisi teavikute sisuanalüüsi ning teadmiste korrastamise vahendeid. Ta oli meie parim asjatundja universaalse kümnendliigituse (UDK) alal.

​

Arda lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia ja bibliograafia erialal 1950. aastal ning oli seejärel ülikooli raamatukogus ametis 15 aastat – vanemraamatukoguhoidja, osakonnajuhataja ning direktori asetäitjana. Ta tegeles teavikute töötluse kõigi protsessidega, millest eriti südamelähedaseks kujunes liigitamine ja süstemaatilise kataloogi koostamine. Arda on meenutanud, et selge ettekujutuse sellest, mida dokumentide süstematiseerimine õieti tähendab, andis alles ligi seitsme aasta pikkune praktilise töö kogemus.

​

1965. aastal algas Arda tegevuse kõrgaeg Eesti NSV Teaduste Akadeemia Teaduslikus Raamatukogus (praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), kus ta töötas osakonna- ja sektorijuhatajana. Ta pühendus väsimatult liigitamise täpsusele ja põhjalikkusele, metoodiliste põhimõtete selgitamisele, UDK tutvustamisele ja populariseerimisele. Arda tegevusväli oli igapäevatööst avaram ja keerukam, hõlmates ka teadusartiklite kirjutamist, konverentsiettekandeid, komisjonide juhtimist ning õppejõutööd. Arda uurimisteemad olid UDK, teavikute liigitamine ja süstemaatiline kataloog ning süsteemianalüüsi rakendamine raamatukogus. Ta on avaldanud umbes 50 publikatsiooni. Teda on tunnustatud Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga (2001).

​

Arda elutööks kujunes esimene eestikeelne UDK väljaanne „UDK: universaalne detsimaalklassifikatsioon: liigitustabelid“ (1999) – tõlkimine, terminitöö, toimetamine. Arda jälgis aastaid UDK rahvusvahelist levikut ja tundis põhjalikult UDK kõige detailsemaid väljaandeid nii inglise, saksa kui ka vene keeles. Kui Eesti sai vabaks, astus ta otsustavaid samme UDK esimese ingliskeelse masinloetava variandi (UDC MRF) hankimiseks Eestisse ning korraldas selle tõlkimis- ja toimetamistööd. Arda oli peatoimetaja, kes kõike teadis. Ta leidis erialakonsultante õppejõudude ja teadlaste hulgast ning pidas nendega dialoogi parimate lahenduste leidmiseks.

​

Arda oli tugev isiksus, keda ei vääranud tõsisedki katsumused. Noorusaastaid varjutas kopsutuberkuloos, raskete tervisehädadega tuli võidelda hiljemgi. Kõigele vaatamata oli ta alati tasakaalukas, mõistev ja delikaatne kolleeg, kes vaatas optimistlikult tulevikku. Arda oskas haarata probleemide tuuma, jõuda selgete ja vajalike otsusteni. Arda oli ka mitmekülgsete kultuurihuvidega inimene ja elupõline naiskoorilaulja. Vanaduspäevil tegeles ta suguvõsauurimisega ja pani kirja mälestusi armastatud lapsepõlve-Paldiskist. Arda-Maria Kirselit mäletatakse kui vaimurikast ja helget inimest.

​

Marje Aasmets