Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Evi Rannap pani aluse infoteaduse suunale Eesti raamatukogu- ja infospetsialistide koolituses.

​

1965. aastal Tartu Riiklikust Ülikoolist Tallinna Pedagoogilisse Instituuti üle toodud erialaõpetus oli algusaastatel valdavalt raamatukogunduskeskne. Esimene oluline tulevikku silmas pidav muudatus sai teoks 1973. aastal, kui raamatukogunduse ja bibliograafia kateedri etteotsa asus matemaatikuharidusega tehnikateaduste kandidaat Evi Rannap. Õppekavasse lisandusid infoteadusega seotud ained, hakati arutlema infosüsteemide, infovajaduse, infootsikeelte ja infootsingu meetodite üle. Evi Rannapi juhendamisel alustas 1975. aastal kateedris tööd infoteaduse probleemidega tegelev uurimisgrupp, tehti mitmeid tellimustöid ning arendati õppe- ja teaduskontakte erialakoolitust andvate kõrgkoolide ja infoasutustega Baltimaades, Moskvas ja Leningradis (Peterburis). Üliõpilastel avanes võimalus sooritada õppepraktikat Moskva ja Leningradi suurtes raamatukogudes.

​

Aastatel 1973–1984 oli Evi Rannap raamatukogunduse ja bibliograafia kateedri juhataja. Evi oli suurepärane ja järjekindel juht, kelle juhtimisel oli kolleegide arvates hea ja kindel töötada, sest sihid olid selged, eesmärgid arusaadavad ja strateegia üle oli alati võimalik aru pidada. Erialakateedris, hiljem osakonnas oli Evi selge liider, kellel kunagi ideedest puudust polnud ja kes suutis osakonda väärikalt esindada nii ülikoolis kui ka väljaspool ülikooli. Enamik uudsetest algatustest tuli just Evilt, kuid sealjuures oskas ta tulemuslikult kaasata kolleegid, innustades isikliku eeskuju ja innukusega kavandatu realiseerimisel.

​

Evi Rannap oli suurepärane õppejõud ning uuendusmeelne ja mitmekülgne inimene, kellel olid silmapaistvad juhiomadused ning kes oskas kolleege ja üliõpilasi innustada. Ta suutis eriala infoteaduslikest väljakutsetest niivõrd mõjuva mulje luua, et mitmed praegused Tallinna Ülikooli infoteaduse suuna õppejõud on oma karjäärivaliku teinud just Evi eeskujust innustatuna. Evi Rannap oli silmapaistev lektor, kes suutis huvitavaks rääkida ka näiliselt kuivad teemavaldkonnad. Tema loogiline mõtteviis ning selge väljendusoskus võlusid jäägitult kõiki kuulajaid. Ta oli õppejõud, kelle sarnased tahtsid olla nii kolleegid kui ka üliõpilased. Evi Rannapi head õpetamisoskust, esituse lihtsust ja selgust, formuleeringute täpsust ning kõrget erialast kompetentsust on rõhutanud paljud tema käe all õppinud praegused erialaspetsialistid. Tema juhendamisel on valminud üle 60 diplomi- ja bakalaureusetöö ning kaitstud ligi kümme teadusmagistrikraadi. 1993. aastal valiti Evi Rannap infoteaduse õppetooli professoriks, 1997. aastal sai temast emeriitprofessor.

​

Evi Rannapi tegevus eriala arendamist mõjutavates ühiskondlikes kogudes oli märkimisväärne: aastatel 1984–1988 oli ta ENSV Kultuuriministeeriumi Riikliku Raamatukogukomisjoni liige, seejärel 1988. aastal taasasutatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimene esimees, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu ja Eesti Informaatikanõukogu liige, aastatel 1993–1995 kultuuri- ja haridusministeeriumi raamatukoguhoidjate koolitusnõukogu esimees ning 1991–1995 Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) hariduse ja täiendusõppe sektsiooni alalise komitee liige.

​

Evi Rannap on alati olnud tulevikutunnetusega visionäär, erialase hariduse arengute ja uute võimaluste eest seisja ning elukestva õppe vajaduse kaitsja. Evi Rannapi rajatud alus infoteaduse õpetamiseks ja arendamiseks on tugev ja jätkusuutlik, ühendades kindlal moel eilset ja tänast päeva.

​

Sirje Virkus