Johannes Saarel oli tähtis osa Pärnu linnaraamatukogu asutamises, arendamises ja linnaruumis nähtavaks tegemises. Ta töötas Pärnu Linna Avaliku Raamatukogu juhatajana aastail 1923–1945. Ta kuulus 1923. aastal ERÜ asutajaliikmete hulka.

​

Juba esimesel tegutsemisaastal 1924 muutis Johannes Saar lugemistoa kojulaenamise võimalusega laenuraamatukoguks. 1932. aastal oli Pärnu Linna Avaliku Raamatukogu alalisteks kasutajateks 9% linnaelanike üldarvust, keskmiseks peeti 10%. Iga lugeja laenas aastas keskmiselt 24 köidet. Sellest nähtub, et elanikud suhtusid raamatukogusse väärilise huviga ning hoolitsesid innukalt enesearendamise eest. Eesti Vabariigi aastail vahetas raamatukogu mitu korda asukohta, kuni kolis 1930. aastal Rüütli tänavale. Lugejate arv neljakordistus. Raamatukogul oli ka paviljon Lehe tänaval, kus suvitajad said värskeid ajalehti lugeda. 1930. aastatel kujunes raamatukogust linna keskne kultuuriasutus, kus leidus väärtuslikku kirjandust ja korraldati kirjandusüritusi.

​

Johannes Saar sündis Pärnus, lõpetas 1922. aastal Pärnu Linna Ühisgümnaasiumi ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust. 1935. aastal anti talle raamatukogu juhataja I järgu kutsetunnistus. Aktiivse ja teotahtelise kodanikuna kuulus ta üleriigilisel raamatuaastal 1935 Pärnu linna korralduskomiteesse. Raamatuaasta raames toimus Endla saalis suur kirjandusõhtu koos loteriiga ning linn andis välja kirjandusliku auhinna. 1930. aastatel tegutses Johannes Saar lektorina Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu raamatukoguhoidjate kursustel, 1938. aastal toimus üks kursus ka Pärnus.

​

1945. aastal määrati Johannes Saar tööle Tallinna Kultuurhariduslike Asutuste Komiteesse, kus ta 1951. aastani oli raamatukogude organiseerija. Aastatel 1951–1963 töötas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus osakonnajuhatajana ning tema tööülesanded olid raamatukogude juhendamine ja metoodilise kabineti töö korraldamine.