top of page

Aita Karjatse

15. mai 1937

Karjatse, Aita-1.jpg

Bibliopolised ja LiLaEstid on aastakümneid olnud raamatukogusuvede repertuaaris. Mõtte algatajaks oli Aita Karjatse.

Suurem osa Aita tööelust on kulgenud praeguses Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (varem teaduste akadeemia raamatukogu). Algusaastatesse mahtus ka raamatukogunduse õpingute lõpetamine Tartu ülikoolis. Ettevõtlik ja energiline, oli Aita tegev raamatukogu uue hoone hoidla projekti väljatöötamisel, põhikogu paigutuse planeerimisel, uude majja kolimisel. Ametikohti on jagunud raamatukoguhoidjast asedirektorini.

Teaduste akadeemiate raamatukogude direktorite üleliidulisel nõupidamisel Tallinnas 1966. aastal roiutasid kuulajaid tuimavõitu ettekanded ja ürituse kuraator Karjatse jõudis arusaamisele, et tööst saab rääkida ka teistmoodi. Sündinud oli Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiate raamatukogude töötajate suvelaager-konverentsi mõte. Esimene Bibliopolis (nimekonkursi võitis Voldemar Miller) avati 1967. aasta jaanipäeva eel Viitinas. Kolmpäevaku rutiin kujunes iseenesest: hommikul ettekanded, päeval ekskursioonid, õhtuti lahutati meelt. Ettekanded olid seotud otseste tööülesannetega või (kultuuri)ajaloo vallast, ekskursioone püüti teha võimalikult harivalt. Kolleegide vahel tekkisid töised kontaktid ja sõprussuhted. Esimese Bibliopolise menu ajendas ka kolme riiklikku raamatukogu tegema oma suvelaagreid – LiLaEste. Viimane Eesti osalusega Bibliopolis toimus 2004. aastal, raamatukogu alluvussuhte muutus tõrjus algataja tegijate ringist.

Igapäevatöö kogemus tuli kasuks kultuuriministeeriumi juures tegutsevas komplekteerimise ja kogude töörühmas. Aita oli üks kolmest Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Eks-klubi asutajaliikmest ja president 2004–2006, Eesti Kodu-uurimise Seltsi teenekas liige, hea II alt teaduste akadeemia naiskooris.

Aita lapsepõlvekodu, tema tütre ja tütrelaste praegune kodu on Paju talu Hirvli külas. Selle taluga on seotud kogu Aita elu. 1941. aasta 30. novembril hukkasid Saksa okupatsioonivõimud Aita isa ja ema, sest nad olid lubanud talus varjuda Neeme Ruusil ja Oskar Scheeril, isiklikult neid ei tuntudki. Nelja-aastane Aita koos kuue- ja kaheksa-aastase õega jäeti siiski ellu ja armu anti ka vanaemale, kes oli arreteeritud koos ema-isa, vanaisa, onu ja onunaisega. Vanaema jäigi laste toeks.

Paju talu on kolhoosiaegsest lagunemisest pääsenud, pere on korda teinud elumaja ja taastanud kõrvalhooned. Oma suurel õuemurul võõrustab talu külaüritusi. Aita on Hirvli küla esimese külapäeva korraldajaid ja külaajaloo uurija. Tema eestvõttel ja rahalisel toel püstitati mälestuskivi Hans Johannes Frommi (1843–1873), Hirvli segakoori ja Kuusalu meeskoori asutaja kalmule. Kahasse Laine Kadajasega on koostatud arhiiviainesel põhinev „Kuusalu kihelkonna rahvarõivaste valmistamine“ (2012). Rootsi-Kallavere küla muuseumis on Aita nõu ja jõuga abiks olnud. Kodus aknalaual on pooleli tegemisel rahvariidevööd. Kes teeb, see jõuab.

bottom of page