Tiiu Pihlakas oli aktiivne Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige, kultuuri ja ühiskonnaelu arendaja Põltsamaal, Jõgevamaa raamatukogude ja kultuuriloo uurija.

​

Tiiu Pihlakas sündis Amblas. 1969. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Tegevust raamatukogunduse vallas alustas ta 1962. aastal Jõhvi rajooniraamatukogus. 1972. aastal kutsuti ta kultuuriministeeriumisse raamatukogude inspektori kohale, kus ta töötas kümme aastat. 1981. aastal tegi Tiiu elus kannapöörde – vahetas pealinna elu ja töö väikelinna vastu. Nii tuli ta elama Põltsamaa linna, mille ilu ja võlu oli ta alati imetlenud. Sellest saadik kuni pensionile jäämiseni 2001. aastal töötas Tiiu Pihlakas Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus direktori asetäitjana, metoodika- ja bibliograafiaosakonna juhatajana ning peaspetsialistina.

​

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasloomisest saadik oli Tiiu ühingu aktiivne liige, osaledes mitmes töörühmas ning algatades uusi ettevõtmisi. 2000. aastal tunnustati Tiiu Pihlaka tööd Eesti raamatukogunduses ERÜ teenetepreemiaga.

​

Lisaks põhitööle sekkus Tiiu energiliselt nii kultuuri- kui ka ühiskonnaellu. Ta oli Põltsamaal muinsuskaitseseltsi loomise algataja ning pikka aega siinse muinsuskaitsetöö hing. Oma panuse andis ta ka Eesti Kodanike Komitee liikumisse ning oli valitud Eesti Kongressi saadikuks. 1980. aastate lõpus, valituna Põltsamaa linnavolikogusse, võttis Tiiu aktiivselt osa linnaelu korraldamisest. 1. juulist kuni 6. detsembrini 1993 pidas ta koguni Põltsamaa linnapea ametit.

​

Tiiu sügavam huvi ja kiindumus oli kodukoha ajalugu. 1995. aastal asutati Põltsamaa Ajalooselts ja Tiiu sai selle esimeheks. Ja kuigi ta ise ei pärinenud Põltsamaalt ega üldse Jõgevamaalt, oli maakonna kultuuriloo, sh raamatukogude põhjalik uurimine ta südameasjaks. Põltsamaa linna koduloo tutvustamiseks korraldas ta õpilastele ekskursioone, kodulootunde ja viktoriine, koostas koduloobibliograafiat, organiseeris kodukandipäevi jne. Just Tiiu oli see, kes andis tõuke Põltsamaa muuseumi asutamiseks.

​

Oma töösse suhtus Tiiu südamega ja lõputu energiaga, ta oli ideede genereerija ning nende täideviija. Juhendades ja suunates maakonna raamatukogude tööd, lootis ta kujundada ühtselt mõtleva kollektiivi, muretses töötajate täienduskoolituse eest, oli alati valmis abistama ega jäänud üheski töös eemalseisjaks.