Tänu Ivi Tingre isiksuseomadustele ja elutarkusele keerulistel aegadel jäid Eesti raamatukogud ellu ning Eesti Vabariigi taaskehtestamiseks oli meil loodud hästi toimiv raamatukogude võrk üle Eesti.

​

Ivi Tingre, hariduselt ajaloolane ja hingelt raamatukoguhoidja, suutis üle 40 aasta seista selle eest, et raamatukogudel oli võimalik tegutseda mõistlikes tingimustes, hoolimata Moskvast tulnud poliitilistest suunistest, käskudest ja keeldudest. Juhina oli Ivi Tingrel oskust ja võimet ette näha arengusuundi, mõelda suurelt ja hinnata saavutatut. Tema tugeval toetusel alustati Eesti raamatukogudes juba eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel koos sotsioloogidega lugemise uuringuid, mille ühiskondlik mõju pälvis huvi ja tähelepanu isegi väljaspool Nõukogude Liitu. Ivi Tingre võttis vastutuse selle eest, et meie raamatukogud jäid kindlaks ning säilitasid raamatute liigitamisel rahvusvahelise UDK süsteemi ega läinud üle Moskvas väljamõeldud politiseeritud ja segasele RBK süsteemile. Just tema eestvedamisel töötati välja ja võeti 1992. aastal vastu rahvaraamatukogude seadus, millega määratleti rahvaraamatukogude õiguslik seisund, finantseerimise kord ja ülesanded. Ivi Tingre organiseerimisel arendati välja maakondlike keskraamatukogude süsteem, mis toimib seniajani.

​

Kultuuriministeeriumi raamatukogude inspektsiooni juhatajana ja raamatukogudevahelise komisjoni esimehena ohjas ja koordineeris Ivi Tingre teadus- ja erialaraamatukogude tegevust. Ta pani aluse Eesti kultuuriloos hindamatut tähtsust omava ja raamatukogude ühistöös valminud Eesti rahvusbibliograafia koostamisele ning hiljem erihoidude kiirele lauslikvideerimisele Eestis. Ivi läbirääkimiste pidamise oskus ja kindlus otsuse õigsuses tegid temast keerulise vastase okupatsiooniaja repressiivorganitele (nagu GLAVLIT) ja selle tulemusel sai Eestist esimene liiduvabariik, kus juba 1990. aastate alguseks olid erihoiud likvideeritud. Enne seda oli ta suutnud ära hoida vana võõrkeelse kirjanduse konfiskeerimise ja väljaveo Eesti raamatukogudest Venemaale, mille eest oli saanud Moskva suure pahameele osaliseks. Sama suureks kujunes Ivi Tingre panus eesti raamatu välismaalt koju toomisesse. 1990. aastate alguseks ei jagunud Välis-Eesti raamatuid juba mitte ainult teadusraamatukogudesse, vaid kõigisse maakondadesse.

​

Ivi Tingrele oli väga tähtis raamatukoguhoidja elukutse ja ettevalmistus. Ta hoidis tihedaid sidemeid Tallinna Pedagoogilise Instituudi (hiljem Tallinna Pedagoogikaülikooli) raamatukogunduse ja bibliograafia kateedriga ning oli palju aastaid riikliku eksamikomisjoni esimees, kes otsis ja märkas andekaid ja väga andekaid noori inimesi. Ta toetas nende püüdlusi uurimistöö alustamisel ning suunas edasi õpinguid jätkama. Targa inimesena õppis ta ise ja hoolis annetest enda ümber. Ta usaldas oma asjatundjaid ning toetas, julgustas ja hoidis neid.

​

Ivi Tingre andis endast kõik, et Eestisse sünniks rahvusraamatukogu koos uute töösuundade ja oma koduga. Pikal ametiteel oli ta pidanud üle elama mitmeid tagasilööke raamatukogu uue hoone ehituse algatamisel, kuid ta ei väsinud alustamast järjekordset projekti. Lõpuks, 1986. aastal, pandi Tõnismäel rahvusraamatukogu uue hoone nurgakivi.

​

Ivi Tingre suureks teeneks peame pidama juba okupatsiooniaja lõpus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasloomist ja selle viimist rahvusvahelisse ellu. Nii sai Eestist esimene liiduvabariik, kes osales Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu ülemaailmsetel kongressidel oma delegatsiooniga ja Eesti nime all. Eesti inimesed esinesid ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel ja neid valiti hiljem mitmesse Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu  juhtorganisse. Oli iseenesestmõistetav, et riigitööst pensionile jäädes valiti Ivi Tingre ühingu esimeheks, hiljem auesimeheks.

​

Ivi Tingre oli inimene, keda austati, kuulati ja kuuldi ning kes oli alati oodatud Eesti raamatukogudes. Ta oli hingelt ja tegudelt SUUR INIMENE, kes oma elu elamisel jäi vägagi tagasihoidlikuks. Ivi Tingre poolt rändama saadetud safiirsõrmus aga otsib talente ja saavutusi edasi.

​

Ivi Eenmaa