„Raamatud on sõbrad, kes ei vea sind kunagi alt, seetõttu tahaks, et igal inimesel oleks rohkem niisuguseid sõpru,“ mõtiskleb Aime Kinnep, elupõline raamatukoguhoidja ja kohaliku kultuurielu võtmeisik Lääne-Virumaal.

​

Raamatud ja raamatukogu said Aimele oluliseks kohe, kui ta viieaastaselt oli lugemise selgeks saanud. Kiindumise loogiliseks jätkuks oli pärast keskkooli lõpetamist 1966. aastal Liigvalla külaraamatukogu juhatajana tööle asuda. Aastatel 1975–2007 töötas Aime Rakke raamatukogu juhatajana ja 2008–2017 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi raamatukogu juhatajana. Töö kõrvalt lõpetas ta 1976. aastal Viljandi Kultuurharidustöö Kooli raamatukogunduse erialal.

​

Aime ei ole kunagi olnud pelgalt raamatute laenutaja. Ta korraldas kohtumisi kirjanike ja teiste huvitavate loovisikutega, seadis üles näitusi, organiseeris üritusi lastele ning eakatele, õppis tundma lugejate raamatuhuvisid. Aastate jooksul käisid Rakke rahval külas kümned ja kümned kirjanikud ning kultuuritegelased. Toetades kolleege ja julgustades praktikante, tegi ta oma tööd nõnda, et nii noortel kui ka vanadel oleks raamatukogus hea olla. Aime osales tegusalt valla kultuurikomisjoni töös.

​

Aime tööd märgati ja tunnustusi tuli ridamisi: Rakke raamatukogu valiti Rakvere rajooni parimaks raamatukoguks aastatel 1975, 1981, 1983 ja 1986 ning Eesti parimaks aastatel 1985 ja 1986. Edukad oldi ka üle-eestilisel kroonikaraamatute konkursil. Aastatel 1976 ja 1979 nimetati Aime Rakvere rajooni parimaks raamatukogutöötajaks. 1987. aastal autasustas Riiklik Ametkondadevaheline Raamatukogukomisjon Aimet teenetemedaliga ning samal aastal anti talle teenelise kultuuritegelase aunimetus. 2003. aastal tunnistas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ta Lääne-Virumaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks, 2006. aastal nimetati Aime Rakke valla aasta õpetajaks ja 2012. aastal Rakke valla aukodanikuks. Ta oli ERÜ taasasutajate hulgas ning maaraamatukogude sektsiooni liige aastatel 1991–2002. Aime on ära märgitud ka 2004. aastal ilmunud raamatus „Lääne-Virumaa 1313 võtmeisikut“.

​

Aime on innustunud koduloouurija. Oma uurimistöö tulemused on ta koondanud arvukatesse trükistesse: „Faehlmann ja Rakke“ (2003), „90 aastat rahvahariduse seltsitegevust Rakkes“ (2004), „Rakke Valla Hariduse Seltsi kümme tegevusaastat“ (2006), „Eduard Wiiralt: Eduard Wiiralti noorusradadel“ (2009), „Karl Kadak: karjapoisist lubjakuningaks“ (2012), „Rakke haridusseltsi sada aastaringi“ (2014), „Laula, laula, suukene, liigu linnukeelekene: regilaule Rakke ümbrusest“(2016). Aime pühendumus kohaliku kultuuriloo edasikandjana on muljet avaldav, tema tööd selles vallas on raske üle hinnata. Ta on seda teinud südamega, rahalist tasu ootamata-lootmata.

​

Aime on alati olnud tarmukas kogukonnatöö tegija. Alates 2000. aastast veab ta Rakke Valla Hariduse Seltsi tööd ja on Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige. Tema algatusel on Rakkes mälestustahvlitega tähistatud zooloog-hüdrobioloog Heinrich Riikoja ja lastekirjanik-tõlkija Marta Sillaotsa sünnikohad, püstitatud mälestuskivid Rakkes elanud näitekirjanikule Hugo Raudsepale ja eelkõige humoristina tuntud Riho Lahile ning Rakke endise seltsimaja asukohale.

​

Malle Mattisen