top of page

Leida Olszak

24. veebr 1940

Olszak, Leida (R).JPG

Leida Olszak on Eesti lasteraamatukogunduse grand old lady, kelle elutööd iseloomustavad kolm sõna: lapsed, lastekirjandus, lasteraamatukogu. Leida on paljude erialaste väljaannete autor või kaasautor, juhtinud laste lugemisuuringuid ja analüüsinud lasteraamatukogude fonde. Ta on olnud noortele kolleegidele suurepärane mentor ja õpetaja.

Leida Olszak on sündinud Virumaal, töötanud Sompa, Sirgala ja Kohtla-Järve raamatukogudes ning 1966–1975 Eesti NSV Riikliku Raamatukogu lastekirjanduse osakonnas. 1976. aastal asus ta tööle Eesti NSV Riiklikus Laste ja Noorte Raamatukogus, millest nüüdseks on saanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning töötas seal kuni 2011. aasta lõpuni.

Leida fenomen on säravate ideede rohkuses. Tema mõttelend juba piire ei tunne. Kadestamisväärne on tema oskus rääkida esmapilgul pisikesed ja tähtsusetud seigad suurteks ja olulisteks. Veelgi enam – tõestada, et ilma nendeta lihtsalt ei saa. Rääkida Leida armastab, tema sõnarohkus on raamatukoguringkonnas kõigile teada. Räägitava mõtte tabamiseks tuleb aga Leidat kuulama lausa õppida. Tema sõnal on kaalu. Tühja juttu Leida ei aja.

Leida on jonnakas. Ta ei jäta enne, kui oma tahtmise saab. Teisiti polegi võimalik, sest ainult visioon ei vii püstitatud eesmärgile lähemale. Tuleb tegutseda, ja ikka üleriigiliselt, haarates kaasa raamatukogud nii Sõrvest kui Säärest.

Leida eestvedamisel on toimunud lugematul arvul laste lugemise edendamise eesmärgil korraldatud seminare, konverentse ja õpipäevi. Ta on tulihingeline lasteraamatukogude eestseisja.

Leidale meeldib kaaslasi üllatada ja ta teeb seda mõnuga. Tema kujundatud raamatunäitused olid kui väikesed lavastused, kus raamatute kõrvale kerkisid terved dekoratsioonid. Kõik ikka ülla eesmärgi nimel, et kinni püüda lapse ekslev pilk ja väikesel lugejal midagi ka vaadata oleks.

Leida ei naudi otsest tähelepanu. Pigem tahab ta olla kõrvalt vaatleja, olukorra jälgija. Siiski on ta meelitatud, kui teda ja tema tegemisi märgatakse.

Leida, me märkasime Sind!

Tiia Suls

bottom of page