Hillar Kattai leidis raamatukogutöö pärast pääsemist vangilaagrist, kuhu ta saadeti soomepoisina Saksa poolel sõdimise eest. Saatuse tahtel sai temast ligi neljakümneks aastaks viljandlane. Endale omase põhjalikkusega süvenes ta siinsesse aja- ja kultuuriloosse ning tundis lühikese aja pärast Viljandimaad hoopis paremini kui enamik põlisviljandlasi.

​

Hillar Kattai sündis Virumaal. 1942. aastal sai temast Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilane, erialaks läänemeresoome keeled. Ülikoolis õppis ta ka raamatukogundust ja bibliograafiat. Aastatel 1943–1944 teenis Kattai Soomes 200. jalaväerügemendis, 1945–1955 viibis vangilaagrites Komimaal ja Arhangelski oblastis.

​

Hillar Kattai töötas Viljandi raamatukogus 26 aastat. 1958. aastal vabanes Viljandi Rajooni Raamatukogus lugemissaali juhataja koht, siit leidis Kattai meelepärase töö pikkadeks aastateks. Endisele soomepoisile ja represseeritule tundusid nii mõnedki tööülesanded ideoloogilisest küljest tõekspidamistele vastu käivat, kuid õnneks oli raamatukogus küllalt neidki valdkondi, millega tegelemine valmistas siirast rõõmu. Üheks selliseks oli kodulootöö.

​

Kodulootööd alustas Kattai kodulookartoteegi koostamisest, mis on tänaseni jäänud asendamatuks teatmeallikaks. Tema eestvõttel alustati maakonnalehe ja teiste koduloolist materjali sisaldavate perioodikaväljaannete bibliografeerimist, tagasiulatuvalt 1940. aastast. Peale kartoteegi pani ta aluse kodulookirjanduse kogule, millest kasvas välja kodulootuba. Aktiivse koduloolasena uuris Kattai aastate jooksul üle 40 Viljandimaaga seotud isiku elu ja tegevust. Ta on kirjutanud artikleid kirjanikest, kunstnikest, keele- ning kirjandusteadlastest. Uurimistöö põhjalikkusele viitab ulatuslik kirjavahetus loomeinimeste ning teadlastega. Kattai koostatud nimestikke on tunnustatud ka väljaspool Viljandimaad. Üks Kattai rohketest huvidest oli tõlkimine, millega ta tegi algust juba koolipäevil, eestindades soome, rootsi ja saksa autorite töid. Saksa keele hea oskajana bibliografeeris ta koduloolisi materjale omaaegsest ajalehest Felliner Anzeiger.

​

Hillar Kattai sulest ilmus mitu Viljandimaaga seotud raamatut. 1968. aastal nägi trükivalgust Viljandi lähiste matkateid tutvustav „Kesk-Sakala kutsub“, 1983. aastal Viljandi 700. aastapäevaks valminud ulatuslik kodulookirjanduse nimestik „Viljandi läbi aegade“. Ka pärast pensionile jäämist osales Kattai tegusalt raamatukogu 75. sünnipäeva tähistamisel, koostades koos Linda Sarapuuga kirjandusnimestiku „Viljandi Keskraamatukogu 75 aastane” (1986).

​

Hillar Kattai oli üks neid õnnelikke inimesi, kelle harrastused ja igapäevatöö kokku langesid. Aastaid oli ta tegev Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna töös, tihti ise ettevõtmiste algatajana. Ta oli Emakeele Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi ning viimastel aastatel ka Elias Lönnroti Seltsi liige.

​

Mare Tavaste