Kuigatsi vallas Valgamaal põllu- ja veskirentniku peres sündinud Endel Aruja on saanud füüsikuhariduse Tartu Ülikoolis ja Briti Nõukogu stipendiaadina Cambridge'i Ülikoolis aastatel 1939–1942 (PhD 1943), aga jõudnud pensionipõlves toimetada kaugel Kanadas väliseesti arhiivi korraldades ja kirjandust kodumaale saates.

​

Andekas ja toimekas Aruja jäigi sõja ja Eesti okupeerimise tõttu Inglismaale. Erialase töö kõrvalt oli ta kuus aastat Londoni Eesti Seltsi esimees ja Inglismaa Eestlaste Seltsi asutajaliige, osaledes kogu perega eestlaste tegemistes.

​

Endel Aruja raamatuhuvi ilmnes varakult. Enda sõnul algas ta raamatukoguhoidja karjäär juba Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumis, kus oli väike seinakapp, vast saja raamatuga. Kui ta palju aastaid hiljem Kanadas Tartu Instituudi teisel aastal samataolise ameti sai, siis polnud seal riiulitki. Inglismaal sundis raamatuhuvi koostama kartoteeki kõigist Eesti kohta käivatest raamatutest Briti Muuseumis, millest jäi meelde, et Sänna trubaduuri Artur Adsoni luulekogu oli pandud muusika rubriiki. (Alles 1981. aastal ilmus Salme Pruudeni koostatud „Catalogue of books and periodicals on Estonia in the British Library Reference Division“.) Endel Aruja oli ka esimene, kes koostas paguluses ilmunud raamatute nimekirja „Estonian books and periodicals: a selection of works published after 1944 – 1951 Aug. outside Estonia“ (Watford, 1951, lisa 1952).

​

1962. aastal pakkis Aruja Inglismaa elu kokku ja viis pere laevaga Empress of Britain Kanadasse. Toronto ülikoolides töötas Aruja füüsika- ja matemaatikaõppejõuna. Ka seal jätkus leivatöö kõrval osalemine väliseestlaste organisatsioonide tegevustes. 1972. aastast oli ta Eesti-ainelise õppe- ja uurimistöö edendamiseks ning Eestisse puutuva info kogumiseks ja levitamiseks loodud Tartu Instituudi direktor ja sekretär, sisuliselt kogu instituudi töö organiseerija ja koordineerija. Täie jõuga pühendus ta sellele pärast pensioneerumist 1976. aastal, tema kõrval oli tütar Epp. Hakati koguma ja Eestisse saatma eestikeelseid raamatuid juba siis, kui veel kindel ei olnud, kas need Nõukogude tsensuurist läbi pääsevad. Raske on hinnata saadetud köidete arvu, kuid raamaturivi võiks olla ehk 1300 meetrit pikk. Tartu Ülikoolis nõukogude ajal tekkinud lünka on täidetud kaasaegsete Lääne teatmeteostega. Nende teenete eest nimetas Tartu Ülikool Endel Aruja 1990. aastal oma auliikmeks.

​

Raamatute ja arhiivimaterjalide registreerimiseks kogus Aruja enda ümber vabatahtlikke. Eakate rühmadele pakutava riikliku majandusliku toetuse saamiseks organiseeris ta töögrupist 1985. aastal Tartu Instituudi juurde bibliograafia klubi. Klubi kaudu saadi mitmeid töövahendeid. Klubi presidendina (1985–2004) juhtis Aruja tööd selle asutamisest peale. Klubi on kujunenud suurimaks praktilisi kultuurieesmärke taotlevaks eesti organisatsiooniks Torontos, töökohaks Tartu Kolledžis asuv Tartu Instituudi dr Endel Aruja nimeline arhiiv ja raamatukogu.

​

1998. aastal andis Eesti Vabariigi president Endel Arujale Valgetähe V klassi teenetemärgi.