Edgar Tutt oli aastakümneid seotud Suislepa raamatukoguga. Kohusetruu töö ja hea suhtlemisoskus aitasid kaasa, et temast kujunes üks Viljandimaa parimaid raamatukoguhoidjaid. Kui see on tavaline, et raamatukoguhoidja teeb kaastööd ajakirjandusele ja uurib kodukoha ajalugu, siis taidluskavade koostamine ja esitamine, millega kaasneb üle-eestiline tuntus, on ainukordne.

​

Edgar Tutt sündis Suislepas Unametsa külas Viljandimaal. Pärast kuuenda klassi lõpetamist asus ta õppima Viljandi Kaubanduskeskkooli, mille lõpetas sõjaaegsest segadusest tingituna kaks korda, 1941. ja 1942. aastal. Kirjandus- ja teatrihuvi viis noormehe Ugala teatrisse, kus ta töötas põhiliselt inspitsiendina, kuid ka näitlejana.

​

Sõjasündmused tõid Edgar Tuti kodukohta tagasi. 1949. aastal sai temast Suislepa kolhoosi liige ning hiljem selle ajalehe Suislepa Elu aktiivne kaastööline. Kokku avaldas ta selles ajalehes üle 250 kirjutise. 1962. aastal asus ta tööle Unametsa raamatukogu juhatajana, alates 1. veebruarist 1966 Suislepa raamatukogus, kus töötas elu lõpuni.

​

Suislepa raamatukogu oli aastate jooksul rajooni parimate hulgas nii lugejate kui ka laenutuste arvu poolest. Toimusid kohtumisõhtud kirjanike ja ajakirjanikega, teemaõhtud tuntud inimestega, kirjandushommikud ja viktoriinid koolis. Edgar Tuti eestvedamisel osales raamatukogu aktiivselt kohalikus elus.

​

Edgar Tutt oli agar sõnaseadja, tehes kaastööd ajalehtedele ja ajakirjadele. Oma kirjutistes pööras ta tihti tähelepanu tööinimestele. Põhiline osa tema 200 artiklist ilmus rajooniajalehes Tee Kommunismile, kuid tema kirjutisi avaldati ka Noorte Hääles, Rahva Hääles, Nooruses jt väljaannetes.

​

Edgar Tutti huvitasid väga Suislepa ja Tarvastu kandi ajalugu ning oma eakaaslaste mälestused. Alates 1963. aastast tegutses Suislepas kodu-uurimisring. Tuti ülesandeks oli koguda materjali alates 1940. aastast, kuid ta talletas mälestusi, fotosid jms ka kaugema mineviku kohta. Ta koostas Suislepa raamatukogu (1916–1984), Suislepa kolhoosi (1949–1981) ja Võrtsjärve mängude (1969–1982) kroonikad. Tutt oli ka ühingu Teadus lektor, tema loengud olid tihedas seoses kodu-uurimisega.

​

Edgar Tutt oli kuulus taidluskavade koostaja ja esitaja. Üle Eesti sai ta tuntuks sõnameistrina Kamsi Kaarli nime all. Kamsi Kaarli päevakajalised lood olid muhedad ja kaasakiskuvad, neid sai kuulda ja näha Eesti Raadio ning Eesti Televisiooni vahendusel. Omakoostatud taidluskavades esitas ta sõnalise osa tavaliselt ise. Autori ja taidlejana esines ta peaaegu kõigil Suislepa üritustel, Võrtsjärve mängudel, paljudel Tarvastus ning ka väljaspool Viljandimaad toimunud ettevõtmistel.

​

Võrtsjärve mängude traditsioon sai alguse 1969. aastal. Mängude isetegevuskava koostamine oli Edgar Tutile paras proovikivi. Esimese kavana koostas ta mulgimurdelise Suislepat tutvustava „Kodukotuse“. Edaspidi jätkas ta seda tööd ning esines alati mängudel uue kavaga.

​

Edgar Tutt oli suur raamatusõber. Tal oli ligikaudu 1000 teosega muljetavaldav erakogu. Tema raamatueelistusteks olid ajalugu, poliitika, eesti ilukirjandus (sh luule) ning teatmeteosed.

​

Marge Liivakivi-Minina