Konrad Kikas oli Eesti raamatukogundustegelane ja kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktor. Suure panuse andis ta Eesti raamatukogunduse arengusse tervikuna, tegutsedes tarmukalt arvukates raamatukogudevahelistes komisjonides ja korraldades uuringuid.

​

Konrad Kikas lõpetas Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia erialal 1960. aastal. Aastakümneid hiljem, 1997. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritöö teemal „Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967–1996)“.

​

Aastail 1960–1980 tegutses Konrad Kikas viljakalt Riikliku Ametkondadevahelise Raamatukogukomisjoni büroo esimehe ja liikmena, fondide komisjoni esimehena, Ametkondadevahelise Raamatukogude Nõukogu liikme ja esimehe asetäitjana, väljaande „Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni“ toimetuskolleegiumi liikmena. Ta korraldas ja juhendas Eesti teadlaste ja spetsialistide infovajaduse ning Eesti teadusraamatukogude kogude koostise ja kasutamise uuringuid, osaledes sobiva metoodika väljatöötamises ning uuringute läbiviimises. Tema uurimisteemadeks olid teadusraamatukogude võrk, statistika, koordineeritud komplekteerimine, raamatukogude rahastamine ja raamatukogude ajalugu. 1975. aastal tunnustati Konrad Kikase teeneid Eesti kultuuri arendamisel Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetusega. Ta oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kauaaegne liige. 2007. aastal tunnustas ERÜ tema pikaajalist, viljakat ja silmapaistvat tegevust raamatukogunduses oma teenetepreemiaga.

​

Tallinna Tehnikaülikooli (varem Tallinna Polütehnilise Instituudi) raamatukogus töötas Konrad Kikas 56 aastat (1955–2012), algul komplekteerimisosakonna juhatajana, seejärel 33 aastat raamatukogu direktorina ning hiljem teadus- ja arendusosakonna juhatajana. Tema juhtimisel arenes raamatukogu tormiliselt: mitmekordistusid kogud, külastused ja laenutused, töötajate read täienesid kvalifitseeritud personaliga. Sisuline areng hoogustus pärast uue hoone valmimist Mustamäel. Direktorina õnnestus Konrad Kikasel luua häid kontakte välismaa kolleegidega ja kasutada saadud teavet uuenduste läbiviimisel. TTÜ raamatukogu kujundamisel teadusraamatukoguks oli tähtis osa Konrad Kikase töökusel ja perspektiivitundel.

​

Alates 1995. aastast, teadus- ja arendusosakonna juhatajana, koostas Konrad Kikas Conspectuse metoodika alusel sügavusindikaatoritega komplekteerimistemaatikat TTÜ raamatukogu jaoks (see metoodika sai aluseks ka Eesti teadusraamatukogude ühtsele komplekteerimiskavale), aitas koostada TTÜ raamatukogu uue hoone ruumiprogrammi ning optimeerida kogude paigutust ja töökorraldust. Tehnikaülikooli juhtkond tunnustas tema tööd mitmel korral teenetemedaliga, 2008. aastal aga TTÜ kõrgeima autasu – suure teenetemedaliga Mente et Manu.

​

Pikaajalise praktilise tegevuse ja teadusliku uurimistöö põhjal kogunenud mõtteid ja järeldusi avaldas Konrad Kikas nii artiklitena kui ka teaduskonverentside ettekannetes. Kokku ilmus tal kodu- ja välismaistes väljaannetes ligi 140 publikatsiooni. 80. sünnipäevaks 2008. aastal valmis tal mahukas kogumik „Verba volant, scripta manent“ oma viie aastakümne (1957–2007) uurimisteemadest ja olulistest publikatsioonidest.

​

Tähelepanelikkus, abivalmidus ja huumorimeel suhtlemises kaastöötajatega koos nõudlikkuse ja vastutustundega tegid Konrad Kikase lugupeetavaks kõigi seas, kes teda tundsid.