Hans Jürman andis märkimisväärse panuse raamatukogunduse oskussõnavara korrastamisse. Muljet avaldav on tema töö meie erialakeele arendamisel ja hoidmisel. Ta oli Eesti rahvaraamatukogude tunnustatuim juhendaja, nõustaja, lektor ja õpetaja. Tema teadustöö põhines raamatukogutöö praktika põhjalikul tundmisel, millele tuginedes algatas ta nii lugejate kui ka kogude üle-eestilisi uuringuid.
Hans Jürman oli Tallinna poiss, kes sirgus lugemishuvilises perekonnas. Tema haridustee algas Tallinna 15. algkoolis ja jätkus Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1941. aasta juunis. 1942. aastal astus Hans Tartu ülikooli, kus õppis eesti keelt ja kirjandust. Sõda lõi tavapärase elu sassi ning ülikooli eesti filoloogi diplomi sai ta kätte alles 1952. aastal.
Hans Jürmani isa oli peaaegu kogu elu olnud ametis apteekides, ema kodune. Õppides Tartu ülikooli kaugõppes, läks Hans isa jälgedes tööle apteeki. Ühel suvel tegi ta töö kõrvalt läbi pika kursuse, mille lõpueksamite järel sai ta Tallinna meditsiinikooli diplomi ja proviisoriabi kutse. Tartus õppimise aastatel jõudis Hans Jürman omandada ka raamatukogundusliku hariduse. 1942. aastal korraldati Tallinna Keskraamatukogu juures kursused raamatukoguhoidjatele ning 1947. aastal asus Hans Jürman teenistusse Tallinna Keskraamatukogus.
1960. aastast oli Hans Jürman seotud Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukoguga (praegu Eesti Rahvusraamatukogu), kus töötas 36 pikka aastat, peamiselt jagades õpetust rahvaraamatukogudele. 1950.–60. aastatel, kui päevakorral oli avariiulite kasutuselevõtt, tutvustas ta seda süsteemi üle Eesti. Neil aastail kujuneski rahvaraamatukogude metoodilise juhtimise keskuseks Kreutzwaldi-nimeline raamatukogu. Hans Jürmani teadmised, oskus kuulata ja arutleda, õpetada ja nõu anda, rahulikkus ja abivalmidus tegid temast hinnatud kolleegi ning oodatud külalise kõigis raamatukogudes.
Väljaandeid, mille kirjutamisest või toimetamisest on Hans Jürman osa võtnud, on palju: „Raamatukoguhoidja käsiraamatut“ (1964), „Raamatukogunduse sõnastik: eesti-vene ja vene-eesti“ (1969, täiendusvihikud 1974 ja 1977) jmt. 1964. aastal hakkas ilmuma infokogumik „Huvitavat raamatukogude tööst“, milles Hans Jürman pani kokku rubriiki „Keelelisi kilde“, juhtides tähelepanu terminoloogilistele ebatäpsustele keelekasutuses.
Eriline koht Hans Jürmani töös oli raamatukogunduse oskussõnavaral. Ta tegeles sellega aastakümneid, osaledes kõigis vastavates töörühmades ja komisjonides ning kuuludes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juures tegutsevasse terminoloogiatoimkonda. Koostöös Soome ja Venemaa terminoloogidega koostas ta soome-vene ja vene-soome raamatukogunduse sõnastiku. Tema suureks unistuseks oli uue, suure ja põhjaliku raamatukogusõnastiku väljaandmine. Üksinda pani ta kokku mahuka seletuste ja võõrvastetega sõnastiku käsikirja.
Hans Jürman kuulus Emakeele Seltsi, oli tegev Eesti Raamatuühingu asutamise juures ning oli üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) taasasutajaid ja auliige. Hans Jürmani tööd on 2004. aastal tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga ning 2006. aastal ERÜ teenetepreemiaga.
Hans Jürman oli entsüklopeediliste teadmistega mees. Polnud valdkonda, milles tema käest poleks saanud nõu või vihjet, kust otsida. Ise arvab ta: „... andku mulle andeks raamatukoguhoidjad, aga ma pean end rohkem keelemeheks.“
Krista Talvi