Ida-Helene Sutt-Reima tegutses 1919. aastast Põltsamaa Lugemise Ringi juures, oli lugemisringi raamatukogu ning haridusseltsi raamatukogu raamatukoguhoidja aastatel 1919–1936. Põltsamaa linna avaliku raamatukogu ja lugemislaua juhataja oli ta aastatel 1937–1940 ja 1943–1944.

​

Ida-Helene Sutt sündis Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas. Täpsed andmed tema haridustee kohta puuduvad. Seni leitud materjalide põhjal oli tal kuueklassiline haridus. Ta võttis osa neljast raamatukogunduse kursusest, mille järel anti talle 1935. aastal raamatukogujuhataja II järgu kutsetunnistus.

​

1936. aastal abiellus Ida-Helene Sutt Eesti Tarvitajate Ühisuste Keskühisuse tehastes töötanud Jüri Reimaga (enne Reismann) ning hakkas kandma nime Ida-Helene Sutt-Reima (ka Reima). 1936. aastal sai Jüri Reismann Põltsamaa vallas Pauastvere külas Puhu ristis asuva Piiri talukoha kasutusõiguse. Talus tegeldi väikestviisi loomade tõuaretusega. Kaasaegsete mälestuste järgi kujunes Piiri talu edumeelsete inimeste kokkusaamiskohaks.

​

Oktoobris 1940 kõrvaldati Ida-Helene Sutt-Reima raamatukogutöölt. 1. veebruaril 1943 kinnitas Viljandi maakoolivalitsus ning 15. veebruaril Põltsamaa linnavalitsus Ida-Helene Sutt-Reima taas Põltsamaa raamatukogu ja lugemislaua juhatajaks. Selles ametis sai ta olla 21. septembrini 1944, mil raamatukogu sõjatules hävis.

​

Veel üks kord püüdis Ida Reima raamatukogutööle naasta. 25. mail 1945 toimunud Põltsamaa linna täitevkomitee koosolekul võeti vastu otsus, et alates 1. juunist kinnitatakse raamatukogu juhatajaks taas Ida Reima. Teadaolevalt seda siiski ei tehtud.

​

Hilisematel aastatel oli ta elukutseks märgitud „põllutööline omas majapidamises – eramajapidaja“. Vaba aja pühendas Ida Reima kirikukooris laulmisele. Järglasi tal ei olnud.

​

Ida-Helene Sutt-Reima suri 1956. aastal, abikaasa 1963. aastal. Nad on maetud Põltsamaa kalmistule perekond Reismannide hauaplatsile. 2009. aastal taastas Põltsamaa raamatukogu Ida-Helene seni unustuse hõlma vajunud mälestuse ning asetas kalmule hauaplaadi.