top of page

Helju Kottisse

16. nov 1931

Kottisse, Helju.jpg

Helju Kottisse juhtis aastakümneid Tartu lasteraamatukogu, mis paistis silma uuendusmeelse ja tugeva metoodilise keskusena. Juhatajal tuli alatasa esineda üle-eestilistel seminaridel, tutvustades lugemiskultuuri tundide programme, lugejauuringute tulemusi ja teisi töösaavutusi.

Helju Kottisse (neiuna Reinhold) sünnikoht on Tartu. Kooliteed alustas ta 1939. aastal Tartu 6. algkoolis, keskkooli lõpetas 1950. aastal. Seejärel tuli asuda tööle – algul Tartu stomatoloogiapolikliinikus sanitarina, aasta hiljem õpetajana Aru 8-klassilises koolis.

1. jaanuarist 1953 töötas Helju Tartu Linna Lasteraamatukogus raamatukoguhoidjana, 1954. aastast juhatajana. Loogiline samm oli minna õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, omandamaks raamatukoguhoidja ja bibliograafi kvalifikatsioon.

Tartu Linna Lasteraamatukogus tuli värskel juhatajal piltlikult öeldes käised üles käärida ja tööle pihta anda. Raamatukogus seisid seinte ääres avamata raamatupakid, kataloogid nõudsid täiendamist, raamatute klassifitseerimisel oli tarvis üle minna kümnendliigitusele. Kord kuus sai juhataja kokku raamatukogu aktivistidega – see oli mitmekesine pere, alates põlvepikku huvilistest kuni teismelisteni. Raamatukogu juures alustas tegevust draamaring. Koos õpiti selgeks ja kanti ette „Juks Hooletu raamatud“ ning teisigi lastele mõeldud lugusid. Kolmapäeviti asus juhataja lugemissaalis laenutusleti taha, et tutvustada uusi raamatuid ja aidata väikestel lugejatel referaate koostada.

Kui sellest kõigest aega üle jäi, sai noor juhataja tegelda näitlike materjalide kujundamisega, seegi töö oli talle väga südamelähedane. 1958. aastal sai Tartu lasteraamatukogu vabariiklikul plakativõistlusel esikoha, preemiaks kultuuriministeeriumi poolt televiisor. See oli küll väikese ekraaniga suur kast, kuid lastele põnev uudisasi. Nüüd hakati lugemissaalis ühiselt lastesaateid vaatama.

Kümme aastat raamatukogu juhina tõid edu: 1963. aastal anti lasteraamatukogule eesrindliku raamatukogu nimetus. 1964. aastal hakati Helju Kottisse eestvedamisel põhjalikumalt tegelema õpilaste lugemiskultuuri tundide programmidega. Koostöös Kaja Noodlaga Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogust valmis lugemiskultuuri programm põhikoolidele (I–VIII klass). Programm rakendati ellu 1964/65. õppeaasta teisel poolel ning aasta lõpuks oli antud juba 145 tundi, mida külastas 3956 õpilast.

Kümnendivahetusel elas raamatukogu üle esimese suurema remondi, kuid ruumipuudus jäi kummitama pikkadeks aastateks. Alates 1. jaanuarist 1977 sai Tartu Linna Lasteraamatukogust N. V. Gogoli nimelise Tartu Linna Keskraamatukogu lasteosakond, Helju Kottisse ametinimetuseks lastetöö direktor. Lasteosakonda juhatas ta 30. juunini 1990.

1987. aastal sai Helju Kottisse Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse.

Kuni 1992. aastani tegeles Helju Kottisse lasteraamatukogu ajaloo uurimise ja kirjapanemisega. „Tartu Linna Lasteraamatukogu 50“ (1992) kajastab üksikasjalikult raamatukogus toimunut: ürituste ettevalmistamist ja läbiviimist, loominguliste konkursside toimumise kohati keerulisi asjaolusid, töötajate töötingimusi ja võitlusi remondimeeste ning ametnikega.

Helju Kottisse kohta kehtivad sellised omadussõnad nagu hoolikas, innukas, iseseisev, kaasav, kogenud ja leidlik.

Ädu Neemre

bottom of page