Maara Üksti üks ja ainus töökoht on olnud praegune Eesti Rahvusraamatukogu. Seal töötatud 47 aasta (1952–1999) jooksul vahetas raamatukogu nimesid ja direktoreid, aga tema pühendas kõik need aastad põhiliselt kaartkataloogide edendamisele. Ta on liigitanud, redigeerinud, kirjutanud juhendmaterjale ja teinud kõikvõimalikke muid kataloogidega seonduvaid töid ning mitte ainult ühe raamatukogu piires. Enda jaoks kõige huvitavamaks peab Maara tööd välisraamatute koondkataloogiga, mille koostamisse ta andis suure panuse selle algusaegadest kuni lõpuni. Selle kataloogi trükiversiooni puhul oli ta valmis väljuma armsaks saanud kaartkataloogide raamidest.
Maara on töötanud mitmes osakonnas, otsinud ikka uusi väljakutseid, olnud pikki aastaid nii osakonnajuhataja kui ka peaspetsialist. Teda kui mitmekülgset asjatundjat on jätkunud mitme vabariikliku erialakomisjoni etteotsa või liikmete hulka, ta on juhendanud rahvaraamatukogude töötajaid Eesti eri paigus, pidanud asjalikke ettekandeid ja loenguid, kirjutanud rohkesti artikleid, koostanud väärt juhendmaterjale kataloogide koostajaile ja trükiste liigitajaile, kirja pannud vajalikke dokumente.
Kolleegid on temas hinnanud asjatundlikkust, järjekindlust, täpsust, tasakaalukust ja meeldivat suhtlemist. Tiiu Valmi hinnagul teatakse Maara Ükstit kui asjatundlikku kataloogitarka kõikides Eesti raamatukogudes. Ise ütleb Maara Üksti, et tema tööelu on elatud ilmaasjata … Miks? „Aga kus on praegu veel kaartkatalooge leida?“ Tõepoolest. Aga just raamatukogude korrektsete kaartkataloogide, sh ka koondkataloogide abil oleme jõudnud raamatukoguvaramu avamiseni praegu nii loomulikena tunduvates andmebaasides.
1999. aastal valis rahvusraamatukogu Maara Üksti aastate inimeseks.
Oleme tänulikud Maara sulest ilmunud raamatukoguteemaliste põhjalike mälestuste eest. Töö kõrvalt on tal ikka jätkunud aega reisimiseks, koorilauluks, kudumiseks ning loomulikult perele.
Helle Martis