Salme Vainlo on Valgamaal tuntud ja tunnustatud raamatukogujuht, peaaegu kolmkümmend aastat suunas ta Valga keskraamatukogu tööd. Ametisse astumisel saatis kultuuriministeeriumi raamatukogude inspektsiooni toonane juhataja Ivi Tingre ta teele sõnadega: „Nüüd saab jällegi ühe rajooniraamatukogu töö korda!“
​
Raamatukogunduse põhitõed sai Salme Vainlo selgeks Tartu ülikoolis, mille ajaloo-keeleteaduskonna ta lõpetas 1962. aastal raamatukoguhoidja-bibliograafina. 1970. aastal sai ta enda hoolde kaks aastat ilma juhatajata olnud Valga raamatukogu. Olukord oli tolleks ajaks katastroofiline. Raamatuid oli Valga linna ühe elaniku kohta kasutada ainult 3,6 (Eesti keskmine 10,8). Ruumipuudusel tuli osa fondi ära anda. Samas hakkas 1970. aastatel maakonnas sõitma raamatubuss, toimus arvukalt kohtumisi kirjanikega, raamatukogu 120. aastapäeva puhul korraldati lugejate konverents jpm. Keskraamatukogu ruumikitsikus lahenes alles 1996. aastal, kui raamatukogu kasutusse anti linna üks kauneimaid hooneid, vastselt renoveeritud Zenckeri elamu-villa Säde pargis.
​
Eesti taasiseseisvumisega toimus murrang ka raamatukogutöös. Propaganda- ja ideoloogiasutusest sai kultuuri- ja infokeskus. Pearõhk asetati oma piirkonna kultuurivajaduste rahuldamisele. 1990. aastate algul viidi maakonna raamatukogud omavalitsuste alluvusse (keskkogu 1993. aastal). Keskkogu peamiste kohustuste hulka jäi raamatukoguhoidjate täienduskoolituse korraldamine ja erialane nõustamine.
​
1996. aastal algas Valga maakonna raamatukogude automatiseerimine. Keskraamatukogus võeti kasutusele programm Kirjasto 3000, mis 2003. aastal Valgamaa Omavalitsuste Liidu määratud komisjoni otsusega vahetati raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi RIKS vastu. Internet jõudis keskraamatukogusse 1997. aastal, aasta hiljem avati nelja arvutiga avalik internetipunkt. Raamatukogu tegevust tunnustati ja premeeriti korduvalt.
​
Salme Vainlo on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige 1988. aastast.
​
Pensionil olles jätkab Salme Vainlo kultuuritööd, andes oma panuse mulgi identiteedi väärtustamisse. Temalt on ilmunud mulgi lugude kogumik „Mulgimaa võlu ja valu“ (I osa 2011, II osa 2017) ning mälestuste raamat „Lõpp on uue algus“ (2016).