top of page

Mari Sibul

14. veebr 1941 - 6. veebr 2023

Sibul, Mari.jpg

Mari Sibul on raamatukoguhoidja, kes oma rohkem kui neljakümneaastase karjääri jooksul pidas esmatähtsaks rahvustrükise kogumist ja säilitamist tulevastele põlvedele ning raamatukogude omavahelist koostööd. Tema initsiatiivil asutati 1999. aastal Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus ja lepiti kokku Eesti kunstiraamatukogude kujundamise põhimõtted ja prioriteedid.

Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse eriala cum laude lõpetamise järel asus Mari Sibul tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatukogusse, kus tegeles toonase juhtimismudeli täiustamise ning süsteemanalüüsiga. Aastatel 1976–1992 töötas ta direktori ja asedirektorina Eesti NSV Riiklikus Raamatupalatis, kus sügaval nõukogude ajal koguti ja säilitati Eestis ilmunud trükiseid ning koostati riikliku bibliograafia väljaandeid ja trükitoodangu statistikat. Eesti riigi taasiseseisvumine tõi kaasa raamatupalati taasühendamise rahvusraamatukoguga. Iseseisva riigina liitus Eesti mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nii tuli 1992. aastal alustada Eesti ISBN agentuuri loomist. Mari tööks oli ISBN-numbri juurutamine, juhendi koostamine ning selgitustöö kirjastajate seas. Kõik ikka selleks, et trükis ilmuvast oleks täpne ülevaade ning Eestis ilmunud raamatud oleksid ka rahvusvaheliselt kiirelt leitavad.

Kakskümmend aastat (1994–2012), kuni pensionile jäämiseni, suunas ja juhtis Mari Sibul rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse tööd. Tema suur kogemus aitas kaasa kunsti- ja muusikakogude arengule ning teadvustas rahvusraamatukogu kui kunsti- ja muusikaraamatukogude koostöö keskust. Inspireerivaks olid 1990. aastatel Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) kongressid, kus tekkisid isiklikud kontaktid Põhjamaade kunstiraamatukogudega ning töine sõprus Soome kolleegidega. Mari initsiatiivil loodi 1999. aastal Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus, mida ta aastaid juhtis.

Imetlust väärib tema professionaalne tase toimetajatöös. Märgates detaile suudab ta jälgida tervikut ning silme ees hoida lõpptulemust. Tema valvsa toimetajapilgu all on valminud Voldemar Panso (2010) ja Jüri Haini (2011) personaalbibliograafia, retrospektiivne rahvusbibliograafia „Eesti noodid 1918–1944“ (2001), „Eesti vinüülplaatide diskograafia 1954–2010“ (2011) ja paljud teised väljaanded.

Mari kui juhti iseloomustab empaatiavõime, ta leidis alati aega inimesi ära kuulata, nende rõõmudele ja muredele kaasa elada ning vajadusel abi pakkuda. Mari on eriline inimene, kelle ellusuhtumine ja isiksuseomadused on suureks eeskujuks. Ta on hingelt tõeline raamatukoguhoidja.

Katre Riisalu

bottom of page