Ene Riet hoolitses palju aastaid selle eest, et meie lugemislaual oleks värske sisukas ajakiri Raamatukogu.

​

Ene Rietil olid head eeldused, et asuda õppima raamatukogundust ja bibliograafiat. Ta oli väga kiindunud raamatutesse ning lugemisse. Keskhariduse omandas ta C. R. Jakobsoni nim Viljandi I Keskkoolis, kus lõpetas eesti keele süvaõppe klassi. Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia eriala lõpetas ta 1978. aastal. Aasta hiljem asus ta tööle Fr. R. Kreutzwaldi nim Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus metoodikaosakonna peabibliograafina ning tegeles noortetööga.

​

Oleme Enega kursusekaaslased ning seega tunnen teda rohkem kui ainult tööalaselt. Meie õpinguaastatel oli Ene kui Lydia Koidula – just nii teda kutsuti. Eelkõige kaunid juuksed, välimus, pruunid silmad, milles terane pilk. Ene hea keelevaist ning kirjutamisoskus ei jäänud märkamata ning juba 1986. aastal hakkas ta väljaande „Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni“ artikleid toimetama. Ajakirja Raamatukogu tegevtoimetajaks sai Ene Riet 1992. aastal ning peatoimetajaks 2005. aastal.

​

Ene suhtus alati lugupidavalt omandatud erialasse. Ta oskas hästi saksa ja inglise keelt. Erialateadmisi täiendas ta pidevalt koolitustel, seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal. Üritustel osalemine ei jäänud pelgalt osavõtuks – alati ilmusid nende kohta ülevaateartiklid. Nii on Ene Riet intervjueerinud Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) presidente ning maailma rahvusraamatukogude direktoreid. Head tööalased kontaktid olid tal Põhjamaade erialaajakirjadega. Ene Riet suunas ajakirja Raamatukogu tegevtoimetajana üle veerandsaja aasta. Ta oli südamega asja juures ja suutis näha Eesti raamatukogundust terviklikuna ning kaasa rääkida kirjutatavatel teemadel.

​

37 aastat riigitööd rahvusraamatukogus, toimetades põhiliselt ajakirja Raamatukogu, lõppes Ene Rietil 30. juunil 2016.

​

Ene on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige. 2012. aastal hindas ERÜ tema tööd teenetepreemiaga.

​

Enel on kaks toredat poega. Vanem poeg Ago-Erik on matemaatik. Noorem poeg Ivo-Sven on arhitekt. Nad hoiavad üksteist väga! Ene hobi, nagu paljudel raamatukoguhoidjatel, on käsitöö. Enne raamatukoguhoidjaks õppimist töötas ta Viljandi silmkoetoodete vabrikus heegeldajana. Nüüdki suudab Ene meid kõiki üllatada: ta veedab oma vaba aega maalides ja joonistades. Suvel võtab palju aega aiatöö lapsepõlvekodus Viljandis. Ka seda teeb ta nüüd teadlikumalt, uurides kirjandusest huvitavaid ja moodsaid taimi ning aia sisekujundust.

​

Krista Talvi