top of page

Kalju Oja

7. dets 1920 – 15. jaan 1995

Oja, Kalju.PNG

Kalju Oja oli raamatukoguteadlane ja lugemissotsioloog. Teoreetilistes käsitlustes arendas ta kontseptsioone rahvusraamatukogu rollist ja lugejateeninduse kaasajastamisest. Hea esinejana oli ta tunnustatud raamatukogundusliku mõtte levitaja ja edasiviija.

Kalju Oja sündis Tallinnas. Ta isa oli ametilt kooliõpetaja ning 1920. aastatel Riigikogu liige, ema oli kodune. Kalju õppis aastatel 1936–1938 Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kuid lõpetas 1940. aastal Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi Erakolledži. 1. juulil 1941 Kalju Oja arreteeriti ja algasid vangilaagriaastad Solikamskis Põhja-Venemaal. 2. juulil 1947 Kalju Oja vabanes. Ta isa oli arreteeritud 1944. aastal ning vangilaagris surnud. Peaaegu kaks aastat sai Kalju Oja töötada Tallinna Noorte Majas, kui saadeti aastaiks 1949–1954 asumisele Siberisse Krasnojarski kraisse.

Aastail 1957–1990 pühendus Kalju Oja raamatukogundusele. 1957–1963 töötas ta Tallinna Keskraamatukogus massitöö propagandistina, kelle ülesandeks oli tutvustada raamatuid ja korraldada kirjandusõhtuid, ning 1963–1967 üle-eestilises ametiühinguraamatukogude metoodikakeskuses. Töö kõrvalt omandas ta kõrghariduse N. K. Krupskaja nimelises Leningradi Riiklikus Raamatukogunduse Instituudis, mille lõpetas 1964. aastal kiitusega. Aastatel 1967–1990 töötas Kalju Oja F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus (praegu Eesti Rahvusraamatukogu) metoodika- ning hiljem teadusosakonnas. Kalju Ojal olid väljapaistvad teoreetilised teadmised ja suur praktiline kogemus, ta osales peaaegu kõigis omaaegsetes raamatukogunduslikes uuringutes: „Eesti NSV rahvaraamatukogu lugeja 1967“, „Eesti NSV lugeja 77“, „Lugemisnõudlus, kirjanduse soovitamine ja individuaalne informatsioon rahvaraamatukogus 1972“, „Eesti NSV Riikliku Raamatukogu lugeja ja lugemisnõudlus“ jt. Ta koostas ja toimetas pikka aega ka erialast jätkuvat artiklikogumikku „Raamatukogu“.

Kalju Oja on kirjutanud arvukalt teadusartikleid, mis ilmusid erialaväljaannetes nii Eestis kui ka raja taga. Ta oli suurepärane kõnemees, rääkis alati peast ja vaimukalt. Tema loengud pälvisid heakskiidu üliõpilaste, raamatukoguhoidjate ja raamatuüritustel osalejate seas.

1988. aastal oli ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aktiivne taasasutaja.

1980. aastate lõpp tõi Kalju Oja poliitikasse. Ta osales Rahvarindes, oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliige ja üks ideolooge, juhatuse ja volikogu liige, ERSP Tallinna Arenduskeskuse aktiivne poliitiline vaatleja.

1995. aastal ilmus Taimi Tarningu koostatud Kalju Oja bibliograafia. Pärast Kalju Oja surma on endised kolleegid mitmel korral rahvusraamatukogus tema sünniaastapäeval 7. detsembril kokku tulnud, kalmul küünlad süüdanud, meenutanud tema kooli- ja noorusaastaid ning teaduslikke uurimistöid lugeja ja raamatu suhete, eriti individuaalteeninduse alal.

Krista Talvi

bottom of page